Taskurätik - ajalooline aksessuaar


Tänapäeval alahinnatud aksessuaar, mis ajaloos on olnud inimeste kaaslaseks nii õnnes kui õnnetuses. See aksessuaar on osalenud inimeste vahelises fildimängudes ja tähelepanuavaldustes. See on olnud esemeks, mida daamid kaotasid et härrad nendega ühendust võtaks ja härrad pakkusid leedidele lohutuseks, et näidata oma hoolivamat poolt. 
Taskurätikuga on antud edasi sõnumeid ja hoitud neid mälestusesemetena kallitest või olulistest inimestest. Need on olnud lohutajaks olles kaugel ja rindel sõjameestele või meremeestel sidemeks südamedaamidega kodumaal.
Tänapäeval vähe hinnatud nii tarbeeseme kui ka kaunistuselemendina.

Linasest kangast taskurätik (Vikipeedia)
Taskurätik - tavaliselt palistatud ruudu kujuline õhuke kangas , mida saab kanda taskus või kotis ja mis on ettenähtud isikliku hügieeni eesmärkidel nt. pühkida oma käsi või nägu või nuusata nina. Taskurätik võib olla ka puhtalt dekoratiivne aksessuaar ülikonna taskus.

Taskurätiku materjal või luksuslikus võib näidata kasutaja majandusliku klassi kuuluvust (olenevalt kohalikest kommetest), mitte ainult sellepärast, et mõned materjalid on kallimad, kuid kuna mõned materjalid on suurema imamisvõimega ja just praktilisem neile kes neid kasutavad enamaks mitte ainult stiili lisamiseks.

Taskurätikuid tehakse puuvilla-, puuvilla-sünteetilise segusest-, sünteetilisest-, siidist- või linasest materjalist.

Taskurätik on olnud üks maagiline ese läbi aegade, alates kingitusest kallimale või sõbrale, sageli ka tikituna nimetähed või kaunis sõnum ning kasutatud ka tähelepanu võitmise vahendina.

...kuulsust kogunud Kalifornia poiss Alonso Mateo (5-aastasena),
keda on nimetatud lausa moeguruks
Meeste rinnarätik
Tänapäeval peetakse heaks tavaks kanda seda meeste pintsaku rinnataskus aksessuaarina ehk üks rinnatasku ei tohi olla eales lage - kas asetseb seal taskurätik või mõni muu kaunistus, kõik vastavalt olukorrale ja muule rõivastusele.

Sageli on pintsaku tasku rätik või kaunistus kooskõlastatud lipsu, särgi või daami rõivastusega, kellega koos minnakse mõnele üritusele.

Vahel hoolitsevad selle osa eest ka preilid / daamid ise, võttes kaasa nt. kleidi materjalist taskuräti...


Meestele koostasime pisikese abimehe fotoalbumina:
Facebook/meeste taskurätik


Taskurätiku ajaloost
Juba vanad roomlased teadsid, mis on taskurätik... Nuuskamist peeti raskeks eksimuseks. Nt. Julius Cesar oli kroonilise nohuga ja temal oli seda vaja. Samuti oli hea Colosseumis rätiga lehvitada, nii nähti sind paremini. Vahepeal vajus taskurätik unustusse, kuid 16 sajandil võeti uuesti kasutusele ja enamasti kasutati higi pühkimiseks.

Itaalia pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. (Pits tuli kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid polnud hooldatavad.)

Arvatakse, et riidest taskurätiku leiutamisele aitas kaasa kuningas Richard II of England (1377-1399), nagu säilinud dokumentides kirjutatud, et kuningas olla ruudu kujulist kanga tükki kasutanud oma nina pühkimiseks. Kindlasti nad olid olemas Shakespeare ajal ja taskurätik on oluline element tema näitemängus "Othello".

Taskurätik meie tänapäevases mõistes võeti kasutusele alles 18.sajandil. Enne seda, 16.sajandil, oli täiesti tavaline, et inimesed nuuskasid näppudega ja nina pühiti ikka pigem varrukasse.
Nüüd ütles Erasmus, et ei ole viisakas võtta toitu sama käega, millega just nuusatud. Nii soovitas ta nuusata vasakuga ja toitu tõsta parema käega.
Oma riietesse nuuskamine pidi rohkem sobima talumeestele, samuti varrukasse ei pidavat sobima nuusata. Ta soovitas igale endast lugupidavale noormehele hankida taskurätik ja sinna nuusata.

Hilisemad taskurätikud valmistati eriti peenest materjalist ning need seati nähtavale.
Taskurätikust kujuneb moeese. Tavaline oli ka daamide puhul peita lõhnastatud rätik oma rinnale. Renessansiajastul oli kombeks hoida hinnalist taskurätikut moe pärast käes ja suu juures. Ajaloost on teada, et Prantsusmaa kuningal Henri IV-l oli 16.sajandi lõpu valitsemise ajal kõigest 5 taskurätti.
Kui laual oli servjett või suurätt, tuli see asetada oma vasakule õlale või käsivarrele.


Taskurätik sõjas
22. aprillil 1915 tuli Belgias Ypresi all käiku tapvam relv - kloor. Saksa kloorirünnak sundis Prantsuse armeed tervet rindelõiku maha jätma, kuid ka sakslased polnud valmis gaasipilvest läbi rünnakule asuma. Samal aastal katsetasid kloori ründrerelvana ka britid, kuid tuul puhus gaasipilve tagasi omade positsioonide peale.
Gaasimaskita sõduritel kahjustas gaas silmi, hingamisteid ja kopse, põhjustades ka lämbumissurma. Kohe avastati, et keemiarelvad kahjustasid rohkem neid, kes olid kaevikus pikali, mitte neid, kes püsti seisid, just maapinnal oli gaasi kontsentratsioon tugevam.
Märja taskurätiga hingamisteede katmine oli esimene kaitsevahend, 1916. aastaks jõuti juba ka algeliste gaasimaskide väljatöötamiseni.



Taskurätik on kajastanud läbiaegade imelisi käsitöö stiile ja imelisi mustreid nii naiste kui ka meeste puhul...

Taskurätiku abil saab tänapäevalgi anda edasi imelisi soove ja kindlasti on see nii ootamatu kui ka üllatav kingitus saajale. Eriti, kui kõik on detailselt läbi mõeldud - alates materalist, sõnumist kui ka pakendini välja...

Kommentaarid