Riietuse, lõikamise ja õmblemise teadmised ja kunst - kaks peamist aspekti riiete lõike konstrueerimisel - arenesid Euroopas aeglaselt ja järk-järgult 12 - 14 sajandi vahel. Oxford English Dictionary'i esimene viide sõnale "tailor" (inglis keeles: rätsep) on märgitud 1297; Sel ajal kuulusid rätsepad kindlasse gildi koos kanguritega (kangakudujad) ja Euroopas olid nende jaoks väljakujunenud kindlad rõiva kangakaupmehed.
Meesterõivaste illustratsioon ca 1840 ajastu, kus iga rõivas valmistati käsitööna |
Need katsed kangast inimkeha
ümber sättimisele, nõudsid arendama asjatundlikkust ja
tööjaotust. Varsti liitus juurdelõikaja (see, kes
teeb lõiked) ja rätsep (see, kes õmbleb) ühines teiste käsitöölistega
kogukonna oluliste liikmetena.
Kuni selle ajani
oli materjal loonud rõivaste eripära ja kandja võttis
enamasti vastutuse oma riiete disaini ning ka tegeliku tootmise
eest. Vähehaaval võttis rätsepatöö kangaga võrdse tähtsuse ja astus
järk-järgult selle varju. Kasvavate
linnade tuntumad rätsepad muutusid
lõpuks kujundajateks ühiskonna riiete vajaduste eest ning rätsepatöö
kunst ja -teadus muutusid väga spetsialiseeritud, keeruliseks
ja range valvega käsitööks.
Kui väikelinnadest said suurlinnad, siis järgnesid
linnriigid ja lõpuks võimumoe impeeriumid. Kõigepealt Itaaliast, siis Hispaaniast ja Prantsusmaast
sai moekate rõivaste keskuseks, koos nende impeeriumide võimu, rikkuse ja
mõjuga. Itaalia saavutas oma õitsengu Michaelangelo ajastul, millele järgnes
Hispaania 17. sajandi alguses. Prantsusmaa saavutas oma moega tippu
Louis XIV valitsemise ajal (1643–1715), kui nooblid noormehed üle Euroopa
Pariisi oma garderoobi järele kihutasid. Peaaegu igas 17. sajandi teisel poolel
kirjutatud koomilises näitemängus (komöödialavastus-teater) on kirjeldatud
Pariisis riietatud keigareid (moenarre) – tegelaskuju, kes on lõhnastatud
puuderdatud paruka ja hõbedase pandlaga kingadega ning uusima prantsuse moe
järgi rõivastega. Kuid Prantsuse kuninga surma ajaks (1715) oli seal juba
alanud võimu, mõju ja moe vahetus.
Isegi Louis'i pika eluea jooksul toimus suur
muutus meeste rõivastuses. 17. sajandi keskel hakkasid mehed loobuma
dublettist (* vanaaegne vammus ehk kuub), sukkadest ja keebist,
mis olid olnud nende garderoobi põhielemendid alates
1500. aastatest ning hakkasid kandma vesti, põlvpükse ja
mantlit. Neid kolme hakati määratlema kaasaegse rõivastusena.
Teisel pool La Manche´i väina polnud loobunud inglased
mitte ainult vammusest ja sukkadest, vaid
liikusid kiiresti Prantsuse
kohtu määratud tikitud ostentatsiooni faasi. Nad
olid just üle elanud „kibeda“, kuid demokratiseeriva kodusõja
(l642-1649), mis muuhulgas seadis kahtluse alla brokaadist, velvetist,
siidist, pastell-satiinid ja puudri parukad ning muu
aristokraatliku prantsuse õukonna rõivastuse. Üle kahe sajandi hiljem väitis Oscar
Wilde, et sõjas võidelnud puritaanid ja kavalerid olid oma kostüümide osas
huvitavamad kui nende moraalsed veendumused.
Victoria ajastu rätsepatöökoda |
Inglise rätsepad, eriti Londoni rätsepad, hakkasid
nüüd moemaailmas domineerima. Esiteks olid inglased välja arendanud meheliku
riietuse stiili (tohutu tööstusrevolutsiooni tõttu), mis oli maa-aadlike,
sportliku riietuse ja kodanliku ärirõivastuse peen segunemine. Teiseks ei
olnud aristokraatlik õukonna riideid tehtud nii võrd
praktilisena, kuivõrd kaunistamise eesmärgil, seda juba kanga ja värvi
pärast. Kui aga hakati eemalduma kaunistamisest ja suurustlemisest
(edevusest), muutus sobivus meeste riietuse kriteeriumiks. Me võtame seda
tänapäeval enesestmõistetavana, kuid idee meeste riiete kriteeriumiks „sobiv“ kohta
on üsna värske. See on idee, mis nõuab väga suuri teostamisoskusi.
Inglise rätsep sai treenitud villase kanga
kasutamiseks ning aastatepikkuse eksperimenteerimise ja praktika käigus töötas
ta välja tehnikad kanga ümber keha vormimiseks ehk "keha lähedale",
ilma et see kandja tegelikku kuju täpselt dubleeriks. Ühesõnaga, rätsep võiks
nüüd tegelikult välja töötada uue rõivastuse esteetika: ta suutis jäljendada
tegelikku keha, samal ajal seda "täiustades" ja idealiseerides! Enam
polnud küsimus voolava siidise brokaadi mitmetes jardides (Jard on inglise pikkusühik. 1 jard = 0,9144 m). Mehed said "härrasmeesteks" (sai 19. sajandi terminiks) ja
kortsutades kulmu, et valida diskreetsus, lihtsuse ja lõigete täiuslikkuse
kasuks. See oli moe
radikaalse pöörde kulminatsioon, mis toimus 17. sajandi keskel: „Tänapäeva
mood“ oli lõpuks saabunud! Ja „Tänapäeva mood“ oli rätsepa kunst.
Viimase saja aasta jooksul on moes ja rätsepatöös
tehtud tohutuid uuendusi: õmblusmasinad teevad nüüd sirgete õmbluste tööd
paremini kui käsitsi tehtud; uue riidetehnoloogia abil on ajaloos toodetud
mugavamaid riideid; mood on kohanenud rahulikuma, kliimakontrollitud
eluviisiga. Kuid rätsepatöö on ikkagi ja tõenäoliselt jääb selleks ka kunst.
Seda ei ole langetatud teaduse tasemele. Rätsep usub endiselt isikupäraste
rõivaste valmistamisse ja üksikisiku jaoks moemaailma kujundamisse, nagu ta
alati on teinud.
Rõivaste tootmise tehas / 1932 |
Isegi alates „valmis ja odavalt“ valmistatud rõivaste leiutamisest eelmise sajandi keskel (ehk masstööstus) on ennustatud rätsepatöökodade surma. Nagu panda ja ilmatu kraana, nagu öeldud, on tänapäevase elu marss tema vastu.
Tundub, et rahvusvahelistel korporatsioonidel
on kõike, mis on väidetavalt vananenud. Nt vananenud trikk on „palju“ ja
Coca-Cola müüb miljonite ühikute kaupa nüüd nii rõivaid kui karastusjooke.
Ainulaadne eritellimusel (bespoke) tweedist ülikond, mansettidega |
Originaal:
The History of Tailoring: An Overview by G. Bruce Boyer
G. Bruce Boyer on ajakirjanik, kes oli ajakirja Town & Country moedirektor. Sageli viidatud meestemoe autoriteedina, oli varem GQ ja Esquire'i moedirektor. Enne oma meesteriiete ajakirjanduse karjääri õppis Boyer inglise keeles kirjandust Moraavia keeles ning omab sellel alal kraadi- ja magistrikraadi. Ta on seitse aastat töötanud ka inglise kirjanduse professorina.
Autor mitme meeste moe teemalisel raamatul:"Elegance: A Guide to Quality in Menswear"; "True Style: The History and Principles of Classic Menswear"; "Fred Astaire Style (Memoire)"
v.m. 26.02.1996Fotod
Kommentaarid
Postita kommentaar